sildid: ,

Kadunud süit

kirjutas Indrek reede pärastlõunal

Ansambli Pinokkel uusim helikandja "Kadunud süit" on nüüd valmis.

Pinokli myspace

Laulusõnad Ivo kodulehel

Kuulake terviseks!

sildid: ,

Muusikast, ausalt

kirjutas Indrek neljapäeva õhtupoolikul

Kessu bloogist leidsin.

Esiteks tuleb võtta kümme artisti või bändi, kes sulle meeldivad ja need ritta seada. Seda tee enne, kui vaatad järgnevaid küsimusi!

1. Queen
2. The Clash
3. Elf
4. The Kazoo Funk Orchestra
5. Rainbow
6. Tenacious D
7. Ruja
8. Vennaskond
9. Pantokraator
10. Tõnu Raadik

Mis oli esimene lugu, mida sa kuulsid bändilt number 6?
Tribute

Mis on su lemmiklugu artistilt number 8?
Igavest elu lõppevas öös

Millised on su lemmiklaulusõnad artistilt number 5?
I'm a wheel, I'm a wheel, I can roll, I can feel
And you can't stop me turning
I'm the sun, I'm the sun, I can move, I can run
But you'll never stop me burning

Mitu korda oled näinud number 4 laivis?
Kordagi.

Mis on su lemmiklugu number 7-lt?
Rumal rahutus

Kas artistilt 3 on mõni lugu, mis sind kurvaks teeb?
Dixie Lee Junction algus on üsna melanhoolne.

Mis on su lemmiklaul number 9-lt?
Aas

Millal sa hakkasid artisti 2 kuulama?
Paar aastat tagasi.

Kuidas sa number 3 enda jaoks avastasid?
Lugesin Ronnie James Dio kohta.

Mis on su lemmiklugu artistilt number 4?
Fuzzy Felt Land

Mitu korda oled näinud number 1 laivis?
Kordagi, ja kahjuks ei saagi.

Kas mõni number 8 lugu teeb sind kurvaks?
Viimane jõuluöö, Mälestus tuhmub ja Kosmosesügis

Mis on su number 1 lemmiklaul?
Suure pingutusega valisin kolm. Made In Heaven, Don't Stop Me Now ja Innuendo.

Kuidas sai sinust number 10 fänn?
Ma ei nimetaks ennast fänniks, mulle lihtsalt meeldivad ta laulud.

Peace out!

sildid: ,

Veel üks muusikameem

kirjutas Indrek esmaspäeva õhtupoolikul

Seekord käib asi nii, et kõigile küsimustele tuleb vastata, kasutades ainult ühe artisti lugusid. Võta või jäta.

Describe Yourself:
Let Me Entertain You

Describe where you currently live:
In The Lap of the Gods

If you could go anywhere, where would you go:
Crash Dive on Mingo City

Your favorite form of transportation:
Bicycle Race

Your best friend is:
Cool Cat

You and your best friends are:
Friends Will Be Friends

What’s the weather like:
Stone Cold Crazy

Favourite time of day:
It's A Beautiful Day

If your life was a TV show, what would it be called:
My Baby Does Me

What is life to you:
I Want It All

Your fear:
See What A Fool I've Been

What is the best advice you have to give:
Don't Lose Your Head

Thought for the Day:
Funny How Love Is

How I would like to die:
In The Space Capsule (The Love Theme)

My soul’s present condition:
Need Your Lovin' Tonight

My motto:
Spread Your Wings

Yeah!

Raudteebluus

kirjutas Indrek ööl vastu esmaspäeva

Kui kedagi peaks huvitama, siis ma lindistasin laupäeval Haapsalu raudteejaama kontserti. Seal esinesid mäletatavasti Koit Soasepp Blues Band (EST), Nikolaj Andersen (DEN) ja Train Train (EST). Salvestused saab kätte alljärgnevalt aadressilt:

http://cid-957808d8fbdbce7b.skydrive.live.com/browse.aspx/Augustibluus

Olude sunnil on nad jupitatud, kuna SkyDrive's on ühe faili suuruse piirang 50MB.

Kuulake terviseks!

Paralleel

kirjutas Indrek ööl vastu esmaspäeva

Nii, tänavu on siis käidud nii Viru Folgil kui Augustibluusil. Esimesest neist ma juba kirjutasin, ning teisest katsun ka mingid muljed varsti kirja saada, aga vahepeal tahtsin üles tähendada ühe paralleeli, mis ma folgi ja bluusi vahel tõmbasin. Nimelt: igas kolmandas Eesti bluusibändis mängib Laur Joamets, umbes samamoodi nagu igas kolmandas Eesti folkbändis mängib Jalmar Vabarna.

Sedapsi siis.

Viru Folk

kirjutas Indrek neljapäeva pärastlõunal

Eelmisel nädalavahetusel sai käidud Käsmus Viru Folgil. Väga tore oli - mõnus õhkkond, mitte väga palju rahvast, geniaalne ilm (kolm päeva järjest mitte pilveraasugi taevas), head sõbrad ja muidugi head esinejad. Neist viimastest mälestusväärseimad olid ehk Pantokraator, Tulli Lum, Nolens Volensja Svjata Vatra.

Pantokraatori ugri-proget olen ma kuulanud (ning sellest vaimustunud) oma kuus aastat. Kõik see põhineb ainult ühel nende albumil - 2000. aastal välja antud "Jäi servi seisma". Alles hiljuti, kui sain laenuks bändi biograafia "Valge raamatu", kuulsin ka nende teisi lugusid. Pean tunnistama, et nii mõnedki lood on liikunud etno-progest lihtsakoelisema folkroki poole, aga siiski on tegu Eestis muusikaliselt üsna ainulaadse kollektiiviga. Kontsert jättis väga võimsa mulje.

Tulli Lum on segu liivi folgist ja jazzist, ning ansambli teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et laulja Julgi Stalte on üks veel umbes kümnekonnast liivi keelt emakeelena rääkivast inimesest. Nende esinemist kuulates torkas mulle esmakordselt pähe, et folkansamblid on üllatavalt agarad kasutama igasugu mittestandardseid taktimõõte, st. 3/4 ja 4/4 asemel või vahel ka näiteks 5/4 ja 7/4. Üldmulje oli samuti vägev.

Nolens Volens on Viljandi Kultuuriakadeemias teatrit õppivate neidude ansambel. Mis neist teistest lugematutest vokaalansamblitest eristab, on vabameelne lähenemine. Regivärsid võetakse juppeks, tõstetakse ja tõlgendatakse ümber ning valatakse omanäolisesse vormi ümber. Kõige tugevama mulje jätavad aga võimsad hääled - kohe on kuulda, et tüdrukud laulavad hingest.

Negatiivseid kogemusi oli festivalil õnneks vähe. Õllesõpradest nokamütsipoisse, kelle arust on naljakas öösiti täiel häälel jaurata, leidub muidugi igal üritusel, kuid õnneks oli neid Käsmus vähem kui näiteks Viljandi Folgil. Veidi häiris ka see, et enamikel kontsertidel jättis heli natuke soovida - kõik oli üle võimendatud ja kohati liiga bassine -, kuid üldist elamust ei seganud seegi.

Käsmust tulin tagasi päevituse, kergelt valutavate kaela- ja seljalihastega ning kindla sooviga järgmisel aastal sinna naasta.

Peace out.

sildid: ,

Pinokkel

kirjutas Indrek ööl vastu pühapäeva

Sellist nime kannab Tartust pärit, pop-rocki viljelev kollektiiv, mis sai just purki oma esimese helikandja, "Patriootiline EP". Lugusid saab kuulata Myspace'st, kus on ka lühike ülevaade bändi ajaloost.

Bändi koosseis:
Eva Mustonen - vokaal
Helene Urva - vokaal, klahvpillid
Ivo Krustok - kitarr
Indrek Haav - basskitarr

Kuulake terviseks. Peace out.

Eurovisioon

kirjutas Indrek esmaspäeva varahommikul

Vaatasin ka eile Eurovisiooni. Võistlus iseenesest jättis täiesti külmaks, kuna jätkuvalt on 99% lugudest lääge europopp. Aga see-eest sai katsetatud erinevaid variante telepildi kättesaamiseks, motiveerituna teleka enda puudumisest:

  1. Elioni telepulk + võimendusega toaantenn + ETV HD testkanal. Aeg-ajalt sai paariks sekundiks sujuva pildi, aga üldiselt oli levi liiga kehv, et HD-resolutsiooniga pilti läbi suruda.
  2. Sama, aga "tavaline" ETV kanal. Enam-vähem normaalne pilt, aga rongi mööda sõites kippus hakkima.
  3. ETV kodulehelt striim. Üsna võimatu vaadata, ilmselt liiga palju vaatajaid, mis netijuhtmed umbe tõmbas. Paar korda sai proovitud, kuid pilti ette ei saanudki.
  4. ETV kodulehelt Raadio 2 striim (ETV pilt + R2 heli). Pilt oli kõige sujuvam, ehkki kvaliteedilt jäi üle õhu saadud telesignaalile alla. Samas Juure ja Kivirähki möla viskas üsna ruttu üle. Paar kommentaari olid naljakad, aga enamik jutust tundus tiirlevat selle ümber, kuidas Eestisse võimalikult palju purjus inimesi saada.
  5. Eurovision.tv lehelt striim. Vajas mingit eraldi pluginat ja fullscreenis tööle ei hakanudki, aga see-eest ei hakkinud ei pilt ega heli kordagi. Hinnete jagamise tsirkust saigi niimoodi vaadatud.

Üldiselt kõik rohkem või vähem jebimist vajavad variandid, mis täit elamust (niivõrd kui Eurovisiooni puhul mingist elamusest rääkida saab) ei paku. Peab ikka teleka hankima ja digiTV võimaluse ära kasutama.

sildid: ,

Let's have champagne in woods of Spain

kirjutas Indrek kolmapäeva õhtupoolikul

Progressiivset pop-rocki viljelev kollektiiv NARE sai purki esimese loo - Between Us Now. MP3-e saab alla sikutada siit:
http://faded.havocaos.com/mp3/NARE/NARE - Between Us Now.mp3

Bändi koosseis:
Kariina Tšursin (vokaal)
Karl Petti (kitarr, vokaal)
Indrek Haav (basskitarr)
Karl-Juhan Laanesaar (trummid)
Kaarel Tamra (klahvpillid)

Lisaks võib loos kuulda ka puhkpillitriot koosseisus Mihkel Kallip (trompet), Roland Mällo (saksofon) ja Toomas Vana (tromboon).

Lugu on lindistatud Clockwork Studios ja masterdatud Forwardsis.

Enjoy!

Kõmulehed seebiks

kirjutas Indrek pühapäeva ennelõunal

Ma olen põhjalikult nördinud inimeste ignorantsuse peale.

Elu24.ee-s ilmus artikkel pealkirjaga Varjusurmast tõusnud Queen annab sügisel Riias kontserdi. No mida paganat? Mis Queenist saab siin juttu olla, kui "taasühinevad" ainult pooled ansambli liikmed - Brian May ja Roger Taylor.

Ma ütlen kohe ära, et ma ei hakka väitma, nagu Freddie Mercury olekski Queen ning et peale tema surma oleks bändiga põhimõtteliselt ühel pool olnud. Vastupidi, minu arust on kõigi ansambli liikmete panused olnud asendamatud. Aga just seetõttu on kasvõi ühe liikme lahkumine fataalne hoop, ning kui lahkujaid on kaks, on asi seda hullem. Öelge, mis tahate, aga laval oli just Mercury see, kes tegi Queenist ühe aegade parima live-bändi. Tema isiksus ja karisma, rääkimata ta fantastilisest lauluhäälest, on koos temaga kadunud ning teda asendada ei ole lihtsalt võimalik.

Samuti pole mul midagi Paul Rodgersi vastu. Tüüp on väga andekas, ning Free leiab üsna tihti tee minu playlisti. Igal juhul on Rodgers parem, kui Elton John või, hoidku selle eest, George Michael. Ja kui May ütleb, et tema ja Rodgersi vahel on mingi keemia, siis more power to them.

Mis aga mind kui Queeni laulude peal üles kasvanud inimest niivõrd morjendab on aga see, kui räägitakse Rodgersist kui Queeni päästjast ja varjusurmast välja toojast. Elu24 artiklist jääb mulje, nagu oleks May, Taylor ja Deacon alates Mercury surmast meeleheitlikult uut lauljat otsinud, kelleks osutus siis lõpuks Rodgers. Ma küll pole absoluutne autoriteet küsimuses, millega nad täpselt need aastad tegelesid, aga enamus ajast kulus neil minu teada küll erinevate heategevuskontsertide ja -projektide (The Freddie Mercury Tribute Concert, 46664 kampaania), albumite tootmise (Made in Heaven, Queen Rocks, Greatest Hits III) ja muude projektide (muusikal, arvutimäng) peale. Rodgersiga kohtus May juhuslikult, Fender Strat Pack kontserdil.

Pealegi pole Rodgers kunagi ametlikult Queeniga liitunud, see uus projekt kannab nime Queen + Paul Rodgers. Ka Brian May ise on öelnud, et Rodgers ei asenda Mercury't. Ehkki Queen pole ka ametlikult laiali läinud, on ansambel juba kümmekond aastat olnud ilma laulja ja bassimängijata - mis kuradi varjusurmast tõusmisest siin rääkida saab?

Bassimängijast rääkides, siinkohal veel üks näide Elu24 suleseppade ignorantsusest. Artiklit tsiteerides, "Väidetavalt ei osale Queeni Riia kontserdil aga bändi basskitarrist John Deacon." Väidetavalt? Lisaks sellele, et Deacon pole kunagi Queen + Paul Rodgers projektiga tegemist teinud, lahkus ta muusikaärist juba 90-ndate lõpus peale Queeni viimase loo, "No-One But You (Only The Good Die Young)" salvestamist. Kümme aastat tagasi pilli varna riputanud mehe kohta ei öelda, et "väidetavalt ei osale".

Kogu see Queen+ teema on juba iseenesest nõme sellout, aga kui seda iga kord haibitakse ja väidetakse, et "best thing ever" ja "taassündinud legend" ja midaiganes, võtab küll metafoorilises mõttes sita keema. Nõustun täielikult Urban Turbaniga, et Queen oleks võinud legendiks jäädagi. Aga selle asemel venitatakse seda edasi ja lüpstakse igal võimalusel. Legendist tehakse endale pensioniplaan, mida võib igal hetkel üles soojendada, kui tengelpung hakkab endast märku andma. Keegi ikka ju tuleb kuulama ja plaate ostma. No milleks? Nii Taylor kui May on tegelikult piisavalt andekad mehed küll, et originaalset muusikat teha. Mõlemal on olnud üsnagi edukad sooloprojektid (The Brian May Band-is on muuhulgas mänginud Cozy Powell ja Rick Wakeman. Rick Wakeman, kurat võtaks). Võiks siis seda talenti natuke rakendada ka, mitte kogu aeg vanade loorberite peal liugu lasta.

Üldiselt, hea muusika austajatel tasub kindlasti seda kontserti kaaluda. Brian May ja Paul Rodgers on mõlemad esimese suurusjärgu tähed (sõna otseses mõttes superstaarid, mitte nagu need teatud telesaates vorbitud tegelased). Mina sinna siiski ei lähe, kuna ma tean, et ma ei suudaks Paul Rodgersit mitte Freddie Mercuryga võrrelda, ja see võrdlus valmistaks mulle ainult pettumust.

Tsiteerin veel Lauri Laubret: "Usun, et parem on kuulata nende muusikat live’is kui tuhat korda üht ja sama plaati."
Heameelega kuulaks Queeni laivis, aga kahjuks pole see enam võimalik. Tooge Mercury surnuvallast tagasi ja veenge John Deaconit jälle bassi kätte võtma, ning ma lähen läbi paksu ja vedela sinna kohale, neid kuulama. Seni aga näidake üles veidi respekti rokkmuusika ajaloo ühe edukaima kollektiivi vastu ja ärge publitseerige tõe pähe oma väljamõeldisi. Aitäh.


  • Assisted by EditPlus
  • Graphics made with Fireworks
  • Running on Windows Server 2003
  • Trillian - The Ultimate IM Program!
  • WhatPulse
  • Add to Technorati Favorites
  • Creative Commons License - enne kui kasutad, küsi
  • blog.tr.ee
Powered by BlogEngine.NET 1.5.0.7
Theme by Indrek Haav