Kuivõrd teoorialoengud kipuvad hetkel ennast kordama nagu Teletupsud, oli täna natuke aega lollustega tegeleda, ning sai formuleeritud paar elektrialast Murphy seadust. Mõlema allikaks on meie kursusejuhataja / elektriohutuse õppejõud.

Elektriku hetketegevuse postulaat:
Kui elektrik ei tööta, siis ta vannub.
Inspireeritud mainitud õppejõu kalduvusest kasutada sõna "kurat" ja selle derivaate umbes sama sagedasti nagu sidesõnu.

Elektrialase kvalifikatsiooni vajalikkuse esimene printsiip:
Kruvide keeramiseks ei pea elektrik olema.
Otsene tsitaat õppejõult, mis sai öeldud lõpetusena mõttekäigule, et mõned mehed ei vaevu skeeme endale üles joonistama ja lahti mõtestama, vaid vahivad naabri pealt ja kruvivad lihtsalt juhtmed junnide (sic) külge.

Ehk kuidas "kõik, kõik on uus septembrikuus".



Punane kolmnurk: enne 1. septembrit
Sinine kolmnurk: peale 14. septembrit

Uued inimesed, uued kohad, ja mis kõige enam peavalu tekitab, uued bussiajad...

Kes veel ei tea, siis sügisel saab minust kolmandat korda rebane. Nimelt asun Tartu Kutsehariduskeskuses õppima elektriku erialal. Loodetavasti ma pole vahepeal koolis käimise oskust ära unustanud.

Ahjaa, seda ka, et järgmisel kolmapäeval (27. august) saab toimuma ansambli NARE esimene esinemine. Kell 21 astume Trehvis lavalaudadele. Tulge kuulama!

Sellega tänaseks lõpetame.

Igal pool käib lõpetamine viimasel ajal. Maali lõpetas eelmine nädal, Kariina see esmaspäev. Mu õel on homme (ehk siis kella järgi täna) lõpuaktus.

Samas suvi just alles algas. Aasta kõige muretum osa peaks nagu ees olema, mil saab lüüa jalad seinale ja lihtsalt lebotada. Samas... nädala pärast on mul veel viimane eksam (ja ÕIS, kuramus, ei ütle mulle ikka veel eelmistegi eksamite tulemusi), siis on tulemas rodupidi bändiproove, paar esinemist, bändilaager Tallinnas, Järvselja praks ja veel üht, teist ja kolmandat. Ja kui need ühel pool, on august käes ja suvi ka juba lõpusirgel. Veel Saksamaale kaheks nädalaks, ja ongi suve lõpp.

Miks kõik nagu ainult lõppudest koosneb? Hüva, sügis algab, uus kooliaasta algab jne. Aga mina mõtlen juba suve lõpule, mis sest et see ka alles algas.

Ja rõdule kitarri mängima minna ka ei saa...

Kusjuures, maakera lõppu ei olegi nii kerge põhjustada, nagu võiks arvata. Sam Hughes on kokku pannud päris põhjaliku nimekirja moodustest, kuidas meie koduplaneeti hävitada. Üsna huvitav lugemisvara, peaks mainima.


"See ei ole lõpp. Kõik kestab veel."

Mitmepäevase (või õigemini -öise) uurimustöö (loe: üleval istumise) tulemusena sai kindlaks tehtud, et linnud hakkavad laulma kell veerand viis. Minutilise täpsusega.

Maniakid sellised.

Mina ka, tegelikult. Lihtsalt nemad on sellisel kellaajal juba üleval, mina olen veel üleval.

Mida ma teen/tegin? Noh, palju asju. Vaatasin uuesti filmi "Mindhunters". Väga tore film. Õppisin biokeemiat. Kuulasin laama-laulu (vt. eelmist sissekannet). Nägin vaeva, et ASP-skripti ja mySQL andmebaasi omavahel sõbralikult suhtlema panna. Kuulasin Alumiiniumi ja chillisin niisama. Praegu õpin jälle biokeemiat ja loodan enne eksamit paar tundi magada ka saada.

Et geneetika õppimist natukenegi elavamaks muuta, määrasin oma kassi genotüübi. Ei, mitte tervenisti. Ainult nendes lookustes, mis pigmentatsiooni määravad. Tuli selline:
A_B_C_ddL_X^OX^oSsT_ww

Update: igavusest tegin valmis väikse online-testi neile, kes soovivad ka oma kassi genotüüpi (ülalmainitud ulatuses) määrata. Siin.
Ilmselt on seal vigu, nii et kes viitsib nö. manuaalselt üle kontrollida ja apsakatest mulle teada anda, sellele ma oleks über-tänulik.

Aga Mantra Gora oli tore. Väga tore. Ma teadsin isegi kahte laulu sellest ajast, kui ma nendega koos Folgil mängisin.
Nüüd ootan järgmist Diletantide Avangardi, siis saab nendega samal laval esineda.

Ööd.

Rutiin tapab.
Täna eksam, homme arvestus, ülehomme järeleksam. Pikemat aega juba niimoodi. Biokeemia, rakubioloogia, geneetika. Kevadväsimus ise on väsimatu.

Seepärast ongi homne Mantra Gora kontsert (kell 19 Tampere majas) nagu müslitera hambaauku. Hea. Vaheldus. Haldjatants.