Kõik teame Google-t, eksole? Eksperimentaalse otsingumootoriga alustanud ettevõte, millest nüüd on saanud üks maailma tuntumaid kaubamärke.

Google omab muuhulgas maailma ühte suurimat serverifarmi, mis 2004. aasta seisuga oli võimeline talletama hinnanguliselt 5,6 PB andmeid. Kui Moore'i seadus paika peab, on see tänaseks kasvanud umbes 4 korda, ehk siis 22,4 PB-ni. Hetkel on keskmises lauaarvutis 500 GB mahuga kõvaketas; selliseid kuluks sama andmehulga hoidmiseks ligi 45000 tükki. Teeme veel ühe võrdluse. Üks minut keskmise kvaliteediga (256kbps) MP3-formaadis stereoheli võtab umbes 4 MB ruumi. Google'i serverid suudaks seega talletada piisavalt muusikat, et seda katkematult mängida 11440 aastat. Vanimad seni leitud muusikainstrumendid on muuseas ca. 35000 aastat vanad.

Nüüd jutu mõtte juurde. Mis te arvate, kui palju DNA-d kuluks, et talletada sama suur hulk infot, kui see, mille indekseerimiseks Google kulutab igal aastal miljonite dollarite eest elektrienergiat? Ei oska arvata? Ütlen ette?

10 mg. Liivaterad kaaluvad umbes samapalju.

Think about that.