Kui kedagi peaks huvitama, siis ma lindistasin laupäeval Haapsalu raudteejaama kontserti. Seal esinesid mäletatavasti Koit Soasepp Blues Band (EST), Nikolaj Andersen (DEN) ja Train Train (EST). Salvestused saab kätte alljärgnevalt aadressilt:

http://cid-957808d8fbdbce7b.skydrive.live.com/browse.aspx/Augustibluus

Olude sunnil on nad jupitatud, kuna SkyDrive's on ühe faili suuruse piirang 50MB.

Kuulake terviseks!

Nii, tänavu on siis käidud nii Viru Folgil kui Augustibluusil. Esimesest neist ma juba kirjutasin, ning teisest katsun ka mingid muljed varsti kirja saada, aga vahepeal tahtsin üles tähendada ühe paralleeli, mis ma folgi ja bluusi vahel tõmbasin. Nimelt: igas kolmandas Eesti bluusibändis mängib Laur Joamets, umbes samamoodi nagu igas kolmandas Eesti folkbändis mängib Jalmar Vabarna.

Sedapsi siis.

Nii, Haapsalus käidud, korralik bluusiannus käes ja aeg muljetada.

Kõige enam meeldis mulle raudteemuuseumis delta-bluusi kava, eriti Gavin Kalan ja Aleksandr Belkin. Mõlemad tegid sellist väga mõnusat bluusi, mille saatel hea lihtsalt olla ja chillida. Jimmy Lawson ja Belkini Road Band olid ka väga head.
Dave Arcari see-eest ei jätnud kuigi head muljet. Mees tundus keskenduvat rohkem laval ringiliikumisele kui pillimängimisele. Kuidagi liiga poosetamisena tundus.

Reedeõhtuses bluusiklubis sai korralikult tantsitud, kael on siiani valus. Mõnus oli vaadata, kuidas eri bändidest ja eri maadest pärit pillimehed lihtsalt lähevad lavale ja mängivad kokku.

Mingi hetk läksime väikse pundiga välja värsket õhku hingama, ning loomulikult ei saanud häälepaelu vakka hoida - võtsime lauluviisi üles. Kuna a capella on ikka veidi lahja, tõin seest mandoliini (mis mul seekord kitarri asemel kaasas oli) ja laulsime selle saatel. Kuni mingi hetk Märks astus Gavin Kalani juurde ja küsis selle resonaatorkitarri korraks, mida ka lahkelt lubati. Jõudsime sellel küll ainult ühe loo teha (Wild Thing, inglise, eesti, saksa ja itaalia keeles) enne kui Falcki-onu tuli ja palus meil viisakalt lõpetada. Kell oli neli.

Teise päeva bluusiklubi oli veidi lahjam. Kõik lavalolijad tahtsid nagu väga näidata, kui kõvad pillimehed nad ikka on, ja kippusid üle pingutama. Ainult Kalani etteaste vahepeal oli, nagu ka eelmisel päeval raudteejaamas, tõsiselt hea. Lihtne, siiras ja otsekohene.

Üldmulje kogu festivalist oli siiski väga hea. Ma enam ei kahetsegi, et Folgile (peaaegu) ei jõudnud - Augustibluus pakkus piisava muusikaelamuse pikaks ajaks.